Makedoonia
oktoober 2015
Balkani tuur
Makedoonias kohtusime oma heade sõprade Airi ja Jüriga,
kes ühinesid meiega reisi viimaseks kaheks nädalaks. Laura jaoks, kes oli
meiega esimest korda nii pikal reisil kaasas, oli kõige tähtsam muidugi see, et
nüüd oli seltsiks tema parim sõbranna 8-aastane Lisette.
Meie üheks hirmuks oligi reisi alguses, et kuidas küll
nelja aastane laps reisil hakkama saab. Oli ju kõik talle esmakordne - pikk
lennukisõit, igavad autosõidud, võõrad keeled-kultuurid ja söögid. Aga üsna pea
selgus, et kui keegi meist oli üldse parim kohaneja, siis seda oli Laura ning
nüüd siit edasi ka Lisette.
Kohale jõude selgus, et Makedoonia pealinna Skopje kesklinn
on ehitatud täis tõeliselt pompöösseid ehitisi. Võtsime hilisõhtuses linnas
ringivaatamiseks takso ja taksojuhi emotsionaalselt jutust võis järeldada, et
see säärane pompöössus ei ole kohalike seas kaugeltki tervitatav. Tema sõnul on
see lausa naeruväärne kuidas valitsus priiskavad kesklinna rajab, jätmata
arvestamata kohalike tegeliku elustandardi ja -stiili. Pilt, mis meile avanes,
oli pehmelt öeldes shokeeriv – meenutades meile aastatetagust saabumist Las
Vegasesse, kus peale tunde kestvat sõitu kerkib su silme ette tuledest vilkuv
irrelaasus.
Skopje vanalinnas on mitmeid õdusa hõngu ja hea köögiga
restorane. Liha, eriti lambaliha, oskavad nad siin teha suurepäraselt.
Siit edasi võtsime suuna Ohridi järve äärde, mis jääb
Makedoonia ja Albaania vahele ning on ühtlasi ka lähemal soojematele laiuskraadidele.
Belgradis olime sunnitud vahepeal Laurale juba vihmajope ja kummikud ostma,
Ohridis saime aga jälle taas päikest ja sooja tunda.
Ohridi järve äärne samanimeline vanalinn on väga kaunis
ja meenutab vahemerelisi kuurorte. Saime siia Airbnb kaudu suurepärase
apartemendi, otse vanalinna südamesse. Korter kuulus kohalikule
arstiperekonnale, kelle poeg Petar, olles ise arstiõpingutel pealinna
ülikoolis, nende korterit Airbnb kaudu manageerib. Esimesel päeval hängisime mööda
tänavaid ringi ja tutvusime kohaliku elu-oluga. Külastatud sai ka kohalikku
habemeajajat. Kõik käib siin nn vanakooli kommete kohaselt. Valges kitlis
vanahärra suunab sind istuma, muretseb et sul midagi lugeda või vaadata oleks
ning ka habemeajamine käib nii nagu muiste – ikka seebivahu ja habemenoaga.
Pärast lõhnad kohaliku odekolonni järgi veel mitu päeva J
Ohrid on kuulus oma õigeusu kirikute poolest ning UNESCO
kaitse all on need eelkõige väga väärtuslike freskomaalingute tõttu. Väikesed pühakojad
on tõesti väikesed ja seetõttu ka väga kodused. Need ei ole, nagu meile
teada-tuntud kullas ja karras toretsevad üleinimsuurused vene õigeusu kirikud,
vaid tõesti väga inimmõõtmelised ja hubased.
Eriti kaunis kirik on püha Jovani kirik mäetipus, mille
jalamile saabusime kohaliku turistipaadiga, et paremini kogu linna panoraami
hoomata. Jäime siin vestlema uksel oleva piletimüüjaga, kes osutus ajaloo ja
religiooni teemadel vägagi erudeerituks. Iga käsitletud teema osas oli tal oma
kindel seisukoht ja arvamus.
Temalt saime väärtuslikku kohaliku konteksti alast
täiendust oma ajalooteadmistele. Makedoonia jäi Jugoslaavia kodusõjast
sisuliselt puutumata. Ainsad väljakutsed olid vaid Kosovo sõja ajal, kui üle
300 000 albaanlasest pagulase Makedooniasse põgenes ning siin koos
kohalike albaanlastega endale eriõigusi hakkasid taotlema. Mis neil ka õnnestus.
Kuigi meile teemat avav kohalik pidas seda igati õigustatuks, siis ikkagi
tundus pisut õõvastav, kui siia samassegi Ohridisse sõites nägime tee peal mitmeid
külasid, kus lehvisid hiigelsuured punase taustaga Albaania lipud. Tundub, et
tasahilju on kõikidel riikidel siin lisaks Serbiale ka oma nn. suur-riigi
ambitsioonid põues. Albaania alad on ajalooliselt ulatunud ju oluliselt
kaugemale, kui tänased riigipiirid. Ning ka Makedoonial on probleeme
samanimelise riigina Euroopa Liidu liikmelisust taotleda, kuna naaberriik
Kreeka kardab, et Makedoonial võib tekkida ambitsioone Kreeka samanimelise
maakonna osas. Nii et päris pai-poisid pole siin keegi.
Püha Sofia katedraal jääb poolele teele matkal linna
keskuse suunas. Kuulsaim samanimeline katedraal Hagia Sofia asub Istanbulis,
siinne on aga tuntuim oma parimate fresko maalingute järgi. Lõpuks kui
vanalinna keskusesse tagasi jõudsime, märkasime ausammast, mis on pühendatud Kirillile
ja Metoodile. Üllatuslikult selgus, kirillitsa loojad on siit kandist pärit!
Ohridist liikusime mööda järve kallast lõuna suunas ning
päris enne Albaania piiri külastasime ka 9-ndast sajandist pärit püha Naumi kirikut.
Taas väga kaunis ning erilise õhustikuga klooster ning kirik.