Peruu
REISIKIRI
Aive ja Andrus

87 reisikirja
84 riiki

Peruu: Inkade riik

mai 2002
Ladina-Ameerika

Cuszco on inkade impeeriumi endine pealinn ja ligipääs siia on Limast vaid lennukil. Impeeriumi kunagisest hiilgusest ei ole peale hispaania kolonialistide käiku 16. sajandil siin küll suurt enam midagi järgi jäänud. Ja seda ei jäta juba keegi siin ka mainimata...

Hispaanlased on küll viinud siit minema kõik kulla ja hõbeda mis vähegi silma hakkas, kuid need kivimüürid, mis on säilinud 12-15. sajandist alates on ilma selletagi muljetavaldavad. Kogu piirkond asub Andide mäestikus ja kui lennukiga Limast siia lennata oled kui kardirajal -lumiste mäetippude vahel...lennukivaated võtavad seest õõnsaks.

Cuzco asub mäekurus nagu kõik siinsed asustused tänapäeval. Tänapaeval seepärast, et inkad tavatsesid kodu luua mäetippudesse... Nende vaatamiseks oleme viimasel kolmel paeval kulutanud sadu ja sadu astmeid ning mäekünkaid.

Kui täna ohtul taas ühele mäenolvale suundusime tekkis juba tunne, et ei tea kas ikka tippu lähemegi..aiaiaiai. Aga siis sai terve mõistus voitu (et kui juba nii kaugele ikka tuldud on) ning käisime taas ära. Jalalihased on küll valusad kuid eks see käib asjaga kaasas.

Kui siiani olin arvamusel, et Machu Picchu on siinse piirkonna põhiline vaatamisväärsus, siis nüüd võin kinnitada, et Cuzco ümbrus kubiseb inkade impeeriumi jälgedest ja igal väiksemalgi kivitükil on oma tähendus ning legend. Inkad olid väga usinad looduseuurijad ja igas templis oli neil lisaks altarile olemas ka observatoorium. Seda võib täiesti mõista, kui vaadata loodust, mis ümberringi on nii võimas ja ei jäta kahtlustki et see kõik on loodud kellegi kõikvõimsama poolt. Nad ülistasid küll päikest-vett-õhku-tuld aga selle all mõtlesid nad ikka ainult üht: suurt loojat ja koigevamat. Usk (katoliiklus) on siiani siin väga tugevasti juurdunud ning iga pühapäeva hommikul on pool linnarahvast siinses katedraalis jumalateenistusel. Cuzco katedraal on lõuna-Ameerika vanim ja uhkeim, koosnedes kolmest katedraalist (eraldi kirikust) ja on ehitatud risti kujulisena.


Cuzco linn ise on kunagi ehitatud puuma kujulisena ja tänaseks on selles säilinud kahjuks veel vaid pea osa. Siin asus 15. sajandil kogu inkade administratiivkeskus.

 

Inkad ülistasid kolme looma-lindu: kondor, puuma ja madu.
Ja nende lipp- on vikerkaarevarvides!

Machu Picchu: http://www.thetrip.net/peru_travel_cent ... icchu.html

Küla, mis on ehitatud 12.sajandil asub viie tunni tee kaugusel Cuzcost ja sinna autoteed ei vii... Sõitsime rongiga ja see on omaette elamus.

Kui ma enne ei olnud mõelnudki kuidas küll rongid mägisel maal sõidavad, siis nüüd on see selge: selleks et mäkke minna, tuleb paljupaljupalju kordi edasi-tagasi sõita ja relsse vahetada. Lõpuks jouad mäkke ja algab samasugune allasõit kuni järgmise mäeni.

Viimane peatus enne mäe tippu on külakene, kust saime veel kilomeetri kõrgemale edasi bussiga.

 

Mae tipus asubki Machu Picchu - Quetchua keeles Vana Mägi.

Mäetipust alla vaadates on vaid põhjatu kuristik. Mäeveerud on trepiastmeid täisehitatud, et neid saaks kasutada põllumaana. Siledat pinda ei ole ja see tuleb tekitada kaljude külgedele. Seda trepp-põllu süsteemi kasutatakse siin ka tänapaeval.

 

Üldse on vaga paljud inkade tarkused säilinud ja kohalike poolt tänase päevani aktiivses kasutuses. Kuna Machu Picchu asub kalju tipus, siis on ta peaaegu juurdepääsmatus kohas ning tänu sellele jäi ta ka hispaanlaste poolt 16. sajandil avastamata ning sai muule maailmale teatavaks alles 1911. aastal, kui ameerika looduseuurija ta leidis.

Inkade impeerium on ajaliselt järjestuses kaheksas tsivilisatsioon lõuna-ameerikas. Säilinud on ta varemed just seetõttu, et inkad olid väga osavad ehitusmeistrid. Ehitused on neil üle elanud kõik maavärinad ja neid on siinkandis tihti. Majad on tehtud hiiglaslikest kivikamakatest, väga meisterlikult töödeldud ja kokku laotud.

Külas oli olemas kõik – alates tänavatest kuni veesüsteemini välja. Vett saadi allikatest ja mäetippudest (lumesulamisvesi) ning see juhiti kividesse raiutud kraavikesi pidi majadeni- nägi välja kui toeline kanalisatsioonisüsteem ning ei tohi unustada, et see on säilinud ju 12-15 sajandist.

Ka oma vangla oli neil muuhulgas olemas. Vangla üks sein täis auke, kuhu pandi patustanud inimene kättpidi rippuma... Tundub, et kord oli seal majas ja kasvatusviisidesse oli see ka juba sisse kodeeritud: tervitus kõlas neil nii: tere hommikust = ära peta; tere päevast = ära valeta; tere õhtust = ära varasta

Siit suundusime edasi Punosse, mis asub maailma kõrgeima laevatatava järve-Titikaka ääres, Peruu-Boliivia piiril. Siin asuvad kuulsad Urose ujuvad saared, kus elab kokku neljakümnel kõrkjatest punutud saarel sadu indiaanlasi oma endist elu.

Peruu: saared Uros ja Taquille

http://www.andrys.com/peru9.html
http://www.nssl.noaa.gov/projects/pacs/ ... s/islasol/



Keskmiselt elab ühel saarel kuni 20 perekonda. Kogu nende elu kulgeb seal. On päris tesitmoodi vaatepilt - kõrkjatest on ehitatud majad (loe: onnid), laevad, neid süüakse (sisaldavad palju hammastele kasulikku fluori ja seeparast on neil kõigil Colgate naeratus? ja kõrkjaid kasutatakse ka ahjupuudena.. nii et igavesti osavalt hakkamasaavad inimesed.



Saartel käies ei olnud jalgealune just päris kindel, sest maapind kogu aeg vetrus.
Külastasime ka Titikaka jarvel asuvat Taquille saart. See on veidi meie Kihnu olemisega:) Kõik kannavad rahvariideid ja näiteks poissmehe tunned kohe mütsi värvi järgi ära, kui ta naise võtab-muutub müts üleni punaseks, enne on pool punane-pool valge. Saarel elavad kõik inimesed kogukonnas-valitseb täiuslik kommunism! Koos tehakse süüa, kõblatakse põllumaad, kõik mehed käivad saarel ringi sukavarrastega ja naised ketravad muudkui lõnga. Kuna teed on mägised ja liikumine võtab palju aega, siis ei ole ju mõtet sedas niisama raisata. Näiteks ka poed on ühised – on ju tore kui müüjaks hakkab just see, kellel parajasti mahti on.
TEEKONDVIDEOD