Lebanon
REISIKIRI
Aive ja Andrus

87 reisikirja
84 riiki

Liibanon: Aken Lähis-Idasse

detsember 2005
Lähis-Ida

Lähis-Ida on ajalooliselt vaieldamatult maailma kirevaim piirkond, seda vaatamata tänastele poliitilistele segadustele regioonis. Siia on kogunenud viie aastatuhande tsivilisatsioon. Iga linn, küla, org ja mäenõlv räägib oma lugu. Vägisi tikub peale mõte, et ajaloos võiks küll suvetööle jääda....Siin on väli, kus Ramses saavutas oma vägedega võidu Hetiidide üle; siin on teerada, mida mööda on jalutanud Kristus; siin on kindlus, kus oma pikkadel sõjakäikudel oli laagris Richard Lõvisüda; siin on küla, kus inimesed tänapäevani kõnelevad keeles, mida rääkis ka Kristus - aramea;. Pole tõesti ime, et kõike seda endas kandes on piirkond pulbitsemas ja pidevas turbulentsis.

Nagu enamuses lähis-Ida riikides on ka Liibanonis poliitiline olukord üsna segane. 14. veebruaril 2005 pealinnas Beirutis asetleidnud pommiplahvatus, mis nõudis Liibanoni ekspeaministri elu, tõi tänavatele sajad tuhanded meeleavaldajad. See omakorda kutsus esile Liibanoni peaministri tagasiastumise ja muutis naaberriigi Süüria ning Liibanoni suhted äärmiselt pingelisteks. Tänu Liibanoni opositsiooni ning lääneriikide survele, alustas Süüria oma vägede tagasitõmbamist, mis on juba viimased 30 aastast Liibanoni territooriumil paiknenud. See aga mõjutab kindlasti poliitilist tasakaalu. Optimistid arvavad, et nüüdsest liigub kõik paremuse suunas ning pessimistid ennustavad juba lausa uue kodusõja puhkemist.
Maandusime Beirutis planeeritust päev hiljem, sest Praha lennuvali oli lumetormi küüsis ja kogu seltskond võitles terve öö magamiskohtade pärast lennujaama ootesaalis. Lõpuks tegime siiski pehme maandumise ja asutasime end seejärel sisse Beiruti hotellis "Seaside".

Nagu selgub, on siin kahte tüüpi majutusasutusi, ühed on hotellid ja teised möbleeritud korterid. Meie hotell osutus viimaseks ja saime hotellitoa asemel liigagi korraliku möbleeritud kahetoalise korteri koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Aknast avanes vaade Vahemerele ja mööda rannajoont kulges ka linna pikim tänav. Kas ehk linn ka selle "Bay Route" järgi oma nime saanud on, kes teab? Sellenimelisi kohvikuid oli tee ääres küll mitmeid.

Hotell paikneb ameeriklaste poolt 1866 a. asutatud ülikooli campuse kõrval, mis haarab enda alla kokku 4 ruutkilomeetri suuruse maa–alal, esindatud on kogu infrastruktuur, alates elamiskorpusest kuni kirikuni välja. Campus on suurejooneline ja kuna Ameerika juurtega, siis kehtivad ka siia sissepääsul üliranged turvanõuded.

Kodusõja haavad

Beirut ise on vastuoluline linn - siin on kõrvuti pommiplahvatuses purunenud korrusmajad ja kaasaegsed büroohooned. 1970 – 90'te alguseni kestnud kodusõja jäljed on tänavapildis nähtavad igal sammul.

Tänaseks on linn hakanud tasapisi tuhast õles tõusma. Riiklikke ülesehitustöid alustati 1992. aastal, mil ekstra selleks puhuks loodi riiklik abifond. Eesmärgiks on mastaapses ulatuses taastada kogu Beiruti kesklinn ja seda loetakse hetkel maailma üheks suurimaks renoveerimis-projektiks.

Ülesehitatud kvartal on kujundatud kaasaegseks linnasüdameks. Kuna tuiksoonel kihab elu ja aetakse elavat äri, on iga tänava nurga peal ka relvastatud valve. Muidu on linnas ca üks kontrollpost tänava kohta kuid siin on valvurid ca iga 10 m tagant. Kõik keskkvartali teed on tõkestatud, igapäevaste töövahendite hulka kuulub pommidetektor ja iga auto peab siia pääsemiseks läbima põhjaliku kontrolli.

Maja-alustesse garaažidesse või suurematesse kaubanduskeskustesse sõites kordub kõikjal sama protseduur.
See kõik loob tunde, et riigis oleks nagu sõjaolukord. Samas aga ei sega see sugugi igapäevaelu ja kõik toimib nagu tavaliselt. Kesklinn on täis palistatud kaasaegseid trendikaubamarkide butiike ning autofirmad, mis on oma esindused avanud annavad silmad ette igale teisele Euroopa pealinnale (nt Hummer, Rollys Royce, Infinity jms). Kõrvuti elavad hiilgav rikkus ja suur vaesus. Ülesehitustööde käigus viiakse kesklinnas läbi ka arheoloogilisi väljakaevamisi, mis on toonud päevavalgele palju olulist piirkonna ajaloost. Istudes linna trenditänava kohvikus võib praegu juba imetleda roomlaste aegseid sambaid.
Väikeste vahetänavate kohvikud meenutavad Brüsseli kesklinna ja kui unustada, et oled Liibanonis, siis enam vahet ei teekski. Kohalikud nimetavad Beirutit Lähis-Ida Pariisiks. See aga tähendab, et igapäeva elu-olu avastamiseks peab kas linnast välja sõitma või pugema mõnda kitsasse kvartalitänavasse. Pole siis ime, et kohaliku eksootika pähe pildistatakse pigem purustatud hooneid kui glamuursed linnatänavaid, mille sarnaseid kohtab ju igas Euroopa suurlinnas. Kodusõja jälgi on tunda ka vaiksemates maakohtades ning ehitustööd siia veel jõudnud ei ole.

Piirkonna suurimad karstikoopad pääsesid sõjas napilt ja tänaseks on seda ümbritsev keskkond taastatud ja külastajatele avatud. Kokku on Liibanonis ca 18 km ulatuses maa-aluseid koopaid, külastamiseks on avatud neist kaks ja need on tõepoolest muljetavaldavad - ühes saab jalutada piki püstitatud jalgradu ja teises sõita paadiga mööda maa-alust jõge. Eraldi saalis linastub ka koobaste tekkeloost vändatud dokfilm.

Beirutist ca 80 km mööda merekallast põhja poole asub ajalooline linn Byblos, siin elati juba 7000 a tagasi. Kunagi oli see kihav sadamalinn, ühendades Egiptust ja Mesopotaamiat (tänaseid Iraagi alasid) siinse piirkonnaga. Siitkaudu liikus Liibanoni seeder, mis oli kohalik kuld, ja oliiviõli Egiptusesse ja vastu toodi kulda, lina ning papüürust. 330 a e.m.a valitsesid siin roomlased, kes nimetasid selle linna papüüruse järgi Bybloseks (kr k bublos). Bybloses on säilinud roomlaste valitsemisajast suure templi varemed, mis olid kunagi osa linnast.

Veidi Liibanoni seedrist. Seedripuu on Liibanoni sümbol ja kesksel kohal ka nende riigilipul, paljud firmad on seedrit kasutanud ka oma logotüübis.

Seedrimetsad kasvavad Liibanoni põhjaosas ja on olnud sellele riigile ajaloos kulla vääringus. Paraku on seda aga kontrollimatult maha võetud ja tänaseks on seedrimetsad kaitse all, et veidikenegi neid säilitada. Välimuselt on Liibanoni seeder väga sarnane meie männile, vaid okkad on veidi pikemad ja kohevamad.

Bekaa oru oaas

Beirutist liikusime edasi sisemaa suunas Bekaa orgu, mis asub Liibanoni ja Anti-Liibanoni mäeahelike vahel. Omal ajal oli org roomlaste leivakotiks oma suure viljakuse poolest. Tänaseks on org aga söötis ning kogu metsavaru on maha võetud. Bekaa orus asuvad ka rahvusvaheliselt tuntud islami sissirühmituse Hezbollahi (tõlkes "jumala partei") tugipunktid. See on Iraani ja Süüria poolt sponsoreeritud rühmitus, eesmärgiga luua fundamentalistlik moslemiriik. Hezbollahi põhienergia on kulunud Iisraeli vägede väljasurumiseks põhja-Liibanonist. Rühmituse arvele loetakse ca paarisadat rünnakut kokku ligi tuhande hukkunuga. Rahva hulgas omab Hezbollah siiski suurt populaarsust sest, et väidetavalt tänu nende survele viis Iisrael Liibanonist 2000. aastal oma väed välja.
Bekaa oru linnakestes õnnestus ka meil näha müügil Hezbollahi kollarohelist atribuutikat.

Bekaa oru põhja ossa jääb Liibanoni olulisim ajalooline vaatamisväärsus – Baalbek, mis peidab endas vanade roomlaste linna varemeid, mida antiikajal kutsuti Päikese Linnaks.

Kompleksi olulisimast Jupiteri templist on kahjuks küll järgi veel vaid kuus sammast kuid oma 22 meetri kõrgusega loovad nad imposantse tunde.
Liibanon on oma pindalalt suhteliselt väike riik, vaid veerand Eesti suurusest. Seetõttu on võimalik üsna lühikese ajaga tutvuda riigi kõikide vaatamisväärsustega. Tõsi, lõunaossa me seekord ei kippunud, sest sealkandis on veel liialt palju ebastabiilsust seoses pingeliste suhetega Liibanoni ja Iisraeli vahel.
 

TEEKONDVIDEOD