Hiina
REISIKIRI
Aive ja Andrus

87 reisikirja
84 riiki

Hong Kong

jaanuar 2008
Kagu-Aasia tuur vol.2

Oma reisi lõpp-punktiks oleme tihti sättinud mõne suurlinna, mis oleks selgeks kontrastiks eelnevale ning kust oleks loogiline kojunaasmist planeerida. Siinses piirkonnas ei ole seda raske leida. Maailmas ei ole teisi selliseid regioone, kus kõrvuti asub üheltpoolt muserdav vaesus nagu Myanmaris, Laoses või Kampucheas ning teisalt selline jõukus ja kaasaegsus nagu Singapuris või Hong Kongis. Meie valikuks oli sellel korral Hong Kong.


Tavaliselt meile suurlinnad eriti ei meeldi ning siinjuures oleks ootuspärane ja ehk ka populaarne kirjutada, et läbisime igava ja kõleda kapitalistliku kivikõrbe, kus domineerimas vaid taevani kõrguvad klaas-metall-betoon ehitised ning kus ei miskit ühist kõige eelnevaga, mida teepeal kogesime.

Kõigi suurlinnade vihkajate kurvastuseks peame siiski ütlema, et Hong Kong meile väga meeldis. Ning seda rohkem, kui senikogetu Singapuris, Soulis, New Yorgis, Chicago või mõnes muus sama maastaapi maailmalinnas.


Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkond on hoolimata Brittide käest 1997-ndal aastal Hiinale üleminekust säilitanud üsna märkimisväärse autonoomia. Hiina „üks riik, kaks süsteemi“ poliitika alusel peaks see kestma vähemalt 2047. aastani. Hong Kongil on oma valuuta, immigratsioonisüsteem ning isegi oma liikluskorraldus, mis väljendub Brittide poolt juurutatud vasakpoolses liikluses.

Unustada ei tohi aga mandri Hiina teist lubadust - „Hong Kongi rahvas valitseb Hong Kongi“, mis on kahjuks siiski jäänud vaid pelgaks lubaduseks. Kartes demokraatia „katku“ levikut kogu Hiinasse, on keskvõim surumas Hong Kongile agressiivselt peale oma tahet ning keelanud demokraatlikud valimised. Seni on linnavalitsuse juhte määranud paigale vaid keskvõim.

Hong Kongi mägine maastik, kõrghooned ja veepiir moodustavad kokku väga city-look maalilise vaatepildi. Eriti suursuguselt joonistub linnapanoraam välja igaõhtuse valgusshow ajal.

 

Seitse miljonit inimest on ära mahutatud suhteliselt väikesele territooriumile. See tähendab omakorda, et inimesi jätkub kõikjale. Keskpäeval on tänavad rahvast sama täis, kui meil lauluväljaku toidutänavatel laulupeo ajal. Ja nii iga päev.

Hoolimata suurest rahvamassist, on linna tegevus äärmiselt tõhusalt planeeritud. Üle 90% reisimisest toimub ühiskondlikus transpordis, mis on parim tulemus maailmas.

Jalakäijate tänavad on tõstetud teisele tasapinnale, sageli autoteede kohale. Üks maailma paremini planeeritud ühistransport toimib nagu kellavärk. Eriti eksootilised on kahekorruselised trammid.

 

Metroosüsteem koos oma jaamadega jätab kohati tunde, nagu viibiksid mõnes ulmefilmis. Kõige selle ülima planeerituse, kõrgtehnoloogia ja modernsuse kõrval, mis oli teravaks kontrastiks meie senikogetule Bagani maagilistes templites või Inle imekaunitel ujuvaedadel, jättis Hong Kong siiski inimlähedase mulje. Hoolimata suurtest inimmassidest ning kiirest elutempost, on inimesed siin sõbralikud ja sümpaatsed.

Meie reisi lõpetamine Hong Kongiga oli ka mõnevõrra sümboolne. On ju siinse koha näol tegemist 21-se sajandi uue kasvava suurvõimu Hiina kõige arenenuma piirkonnaga. 30 aastat tagasi oli Hong Kong oluliseks eeskujuks Deng Xiaopingile kapitalismi levitamisel mandri Hiinas ning sellest on tõesti suurepäraselt õppust võetud. Sama eeskuju võiks antud piirkond anda nüüd ka demokraatia levitamisel. Senine keskvõimu igakülgne püüe demokraatiat maha suruda selleks kahjuks väga palju lootust ei anna. Aga eks aeg annab arutust.

Hiina-Myanmar-Laos-Vietnam-Hong Kong
Jaanuar 2008

TEEKONDVIDEOD