Buenos Aires
oktoober 2012
Ladina-Ameerika vol.2
Buenoa Aires on esimese hooga üsna ootamatu. Olin teadlik, et seda pole mōtet vōrrelda oma seniste kogemustega Kesk- ja Ladina-Ameerika (pea)linnades, nagu Guatemala City, Lima vōi La Paz. Aga et ta nii Euroopalik on, tuli küll üllatusena. Esimestel päevadel oli valdavalt tunne, et viibin kuskil Lōuna-Euroopas. Arhitektuur, inimesed, elutempo ning isegi kohalik varakevadine ilm, mis vōrreldav Eesti suvega, olid kōike muud, kui Ladina-Ameerikas seni kogetu.
Seda tōdevad ka kohalikud, aga rōhutavad koheselt, et see sarnasus on vaid väline. Sisemine mentaalsus pidavat siiski väga erinev olema. Ju siis.
Kahjuks seda aega siin niipalju pole olnud, et kohalike hingeellu sisse minna. Selle eelduseks on loomulikult ka keele oskus. Elementaarsed asjad saab muidugi aetud, aga keerukamad mōttekäigud jäävad teisele poole keelebarjääri. Kohalik Argentiinlane inglisekeelt ei valda. Ja miks peakski? Siitpoolt vaadates on maailm hispaaniakeelne, sest tervel kontinendil alates Kesk-Ameerikast (valdavalt ka juba Ühendriigid) kuni Patagonia lōuna tipuni räägitakse vaid üht keelt. Ainsa erandiga vaid portugalikeelne Brasiilia ja üksikud endised Prantsuse kolooniad Kariibimere ääres.
Kui aga vōtta Buenos Airest sellisena, nagu see on (ja nagu seda just võtma peabki), siis see on nagu laagerduv vein, mis muutub iga päevaga üha täiuslikumaks. Kuigi kogu rahvastikust elab kolmandik pealinnas, kokku 12 miljonit, siis suurt inimeste rüselemist siin ei näe. Peamised linnaosad - Microcentro, Puerto Madero, San Telmo, La Boca, Retiro ja Recoleta on jalgsikäigu kaugusel. Kōik oma näo ja karakteriga. Alates poheemlaslikest jōeäärsetest turistilōksudest ja slummidest kuni uhkete kōrgklassi elurajoonideni. Veidi eemal asub Palermo linnaosas, mis muutub eriti aktiivseks ōhtusel ajal. On mida vaadata!
Ka hinnatase on siin Euroopalik. Sellele aitab tugevalt kaasa inflatsioon, mis on hetkel üle paarikümne protsendi aastas. Tänavakurss on ametlikust rahavahetuskursist kolmandiku vōrra soodsam. Nii et iga ärksam kuju üritab siin oma peesodest esimesel vōimalusel lahti saada. Vōimul olev populistist naispresident Cristina Fernandez de Kirchner, kes on eelmise presidendi abikaasa (Vohh, see juba meenutab Ladina-Ameerikat!) ja tuntud kui Eva Peroni stiils kōnede pidaja (kirglikult ja käsi rusikas), on töölisklassile uhkeid lubadusi jaganud ning nüüd tuleb selle katteks raha aegamisi juurde trükkida. Tulemuseks mōistagi rahva vaesumine ja isikliku rikkuse paisumine.
Toitumistavade osas on Argentiina taimetoitlaste ōudusunenägu. Statistika järgi söövat keskmine argentiinlane 60 kg liha aastas. Selle hulgas on ka sülelapsed nii, et täiskasvanu kohta vōib sada kilo ära tulla küll. Lihagrillimise restorane on kōik kohad täis ning seda vitsutatakse keskööni välja. Ei ole isiklikult liiga suur liha sōber, aga viis kuidas siin veiseliha grillitakse, viib tōesti keele alla. Puerto Maderos ōnnestus leida üks restoran, kus pakuti kōike all you can eat põhimõttel, mis andis suurepärase võimaluse testida erinevaid lihasid sh ka sealiha, mis oli veiseliha kõrval tõesti lausa maitsetu. Liha kõrvale käib ka hea kohalik Argentiina vein, mis on omaette teema. Need veinid on maitsvad ning loodetavasti õnnestub sellega tutvuda lähemalt Mendozas, mis on Argentiina veinipealinnaks.
Kui söömad söödud ja joogid joodud, tuleb ka keha liigutada st tangot vihtuda. Algajate jaoks tundub esmane areen olevat tänavaesinemised turistidele, mistōttu on ka tänavatangotajate tase väga kōikuv. Profesionaalsed showd on eraldi kohtades ja eraldi kavaga, aga see ei ole kindlasti nii spontaanne, kui tänavaatmosfääris toimuv.